• A3 Limousine
    A3 Limousine
    Hind alates: 25,900.00 EUR

    Uuesti määratletud sedaan: Audi A3 Limousine ühendab Coupé iseloomu elegantse võluga. Madal, voolujooneline katus annab edasi puhta dünaamika ning enda jõulise ja trimmis pinnaga näitab sedaan oma enesekindlust. Võimsad, väljasirutatud poritiivad esiletungivate rattakoobastega raamivad velgi, mis on saadaval kuni 19 tollistena. Üks silmapaistavamaid elemente on Audi virtuaalne näidikutepaneel, mis on esimest korda saadaval ka kompaktklassis. Avasta mitmekülgne innovatsioon.

  • S3 Sportback
    S3 Sportback
    Hind alates: 43,000.00 EUR

    Võimsalt edasi. Audi S3 Sportback. Audi S3: rohkem võimsust, rohkem sportlikust, rohkem sõidunaudingut. Istu sisse ja naudi mida kõike pakub Audi S3.

  • S3 Limousine
    S3 Limousine
    Hind alates: 43,850.00 EUR

    Ülim jõud. Võimas suutlikkus standardvarustusesse kuuluva püsiva nelikveo quattro® abil. Ainulaadne välimus. Tüüpiline S.

  • RS 3 Sportback
    RS 3 Sportback
    Hind alates: 56,400.00 EUR

    Disainikeel, mis räägib selgelt auto võimetest võidusõidurajal. Alates eristuvast kärjestruktuuriga Audi Singleframe iluvõrest kuni võimsate küljejoonteni ja lõpetades selgelt struktureeritud tagaosaga: jõuline välisilme tõotab esmaklassilist sooritusvõimet. Eksklusiivsed 19-tollised kergmetallveljed rõhutavad seda veelgi.

  • RS 3 Limousine
    RS 3 Limousine
    Hind alates: 58,100.00 EUR

    Uus tippsportlane kompaktklassis näitab oma sportlikku iseloomu juba välisilmega. Kolmemõõtmeline kärjestruktuuriga Singleframe iluvõre quattro logoga ulatub alumise spoilerini.

  • A4 Avant
    A4 Avant
    Hind alates: 34,700.00 EUR

    Veel rohkem ruumi, veel rohkem elegantsust: Uue põlvkonna Audi A4 Avant ühendab endas lummava tehnoloogia ja esteetika. Kaubamärgi kõige enim müüdud tootepere tehnoloogiat on täielikult uuendatud, nii et see tähistab taas tootesegmendi uut verstaposti. Arendustöö käigus pandi suurt rõhku CO2-heitmete vähendamisele. Kõigi tehnoloogiate puhul keskenduti sõidutakistuse vähendamisele.

  • A4 allroad quattro
    A4 allroad quattro
    Hind alates: 43,350.00 EUR

    Uus Audi A4 allroad quattro kehastab ainulaadset kontseptsiooni: selles on ühendatud kõrge mugavusaste ja maastikusõidu omadused, mis annavad allroad quattrole enda turusektoris unikaalse positsiooni. Tänu standardvarustusse kuuluvale nelikveole ja suurendatud kliirensile jätkab see mudel sõitmist ka siis, kui asfalttee otsa lõpeb.

  • S4 Limousine
    S4 Limousine
    Hind alates: 61,550.00 EUR

    Sportlik välimus on standardvarustuses. S4 Singleframe iluvõre ja esiletõstetud horisontaalsetest varbadest moodustuv muster rõhutavad laiust ja dünaamikat. Kaitseraud ja õhu sisselaskeavad on silmatorkava kontuuriga. Sportlikku välimust rõhutavad muljetavaldavalt ainuomane S disaini kaheharuline kroomitud väljalaskesüsteem ja tagaspoiler.

  • S4 Avant
    S4 Avant
    Hind alates: 63,400.00 EUR

    Kõik kes valivad Audi, tahavad sportliku sõidukogemust, atraktiivset disaini ja innovatiivset disaini. Kõik kes valivad Audi S4 Avanti saavad veelgi enam: sportautoliku võimsuse ja sõidudünaamika ent praktilise ja funktsionaalse igapäeva sõiduki. Ei mingeid kompromisse. Läbinisti Audi, kuid midagi veelgi enamat.

  • RS 4 Avant
    RS 4 Avant
    Hind alates: 80,950.00 EUR

    Neljanda põlvkonna Audi RS 4 Avant kombineerib klassikalise RS-suutlikuse funktsionaalse ruumiga. Mudeli tunnusjoonteks on Audi tüüpiline RS kolmemõõtmelise meekärjestruktuuri ja RS 4 embleemiga Singleframe esivõre, tunnuslikud RS küljed, mis rõhutavad oma jõuliste kumerustega laiu rattakaari, väljalaskesüsteem suurte ovaalsete summutiotsadega. Iga detail on sõnaselgelt kinnitus sportlikusest pakkudes samaaegselt piisavalt ruumi argipäeva väljakutsetele.

  • A5 Sportback
    A5 Sportback
    Hind alates: 40,650.00 EUR

    Seitse aastat pärast mudeli A5 Sportback sündi tuleb turule uus versioon. Viieukselises kupees on ühendatud elegantsus ja emotsionaalne disain ning ülim funktsionaalsus ja väga mugav salong. See peresõbralik auto on täiuslike võrguühendustega, pakkudes uusimaid teabe ja meelelahutuse võimalusi.

  • S5 Coupé
    S5 Coupé
    Hind alates: 65,800.00 EUR

    Uus Audi S5 Coupé on atleetlik, sportlik ja elegantne, uue ja lihvitud välimusega ning täis kõrgtehnoloogiat. Selle disain on on ühendatud keeruka aerodünaamikaga. Pealispinna all avaldab S5 muljet täiesti uue veermiku, võimsate mootorite ja juhiabisüsteemide uuenduslikkusega.

  • S5 Sportback
    S5 Sportback
    Hind alates: 65,800.00 EUR

    S5 Sportbacki uus versioon. Viieukselises kupees on ühendatud elegantsus ja emotsionaalne disain ning ülim funktsionaalsus ja väga mugav salong. See peresõbralik auto on täiuslike võrguühendustega, pakkudes uusimaid teabe ja meelelahutuse võimalusi. Lisaks eeltoodule on teise põlvkonna mudelitel täiesti uus vedrustus, suure võimsusega mootorid ja uuenduslikud juhiabisüsteemid.

  • RS 5 Coupé
    RS 5 Coupé
    Hind alates: 82.200,00 EUR

    Uus Audi RS 5 Coupé kombineerib elegantse esteetika klassikalise RS-suutlikkusega. 2.9 TFSI V6 Biturbo mootor, millel on 331 kW (450 hj) võimsust ja maksimaalne pöördemoment 600 Nm, lubab sportlikkust ja võimsust. Audi RS 5 Coupé kiirendab 0 kuni 100 km/h 3.9 sekundiga, maksimaalne kiirus on 250 km/h (soovi korral 280 km/h).

  • Uus A6 Avant
    Uus A6 Avant
    Hind alates: 48,950.00 EUR

    Sujuvam, laiem ja madalam - Uus Audi A6 Avant demonstreerib oskust püüda pilke. Silmatorkavad rattakoopad, pikalt langev katusejoon ja tugevalt kaldus D-piilar rõhutavad dünaamilisi proportsioone ja loovad võrreldamatu silueti. Sõiduki tagaosa rõhutab sportlik katusespoiler ja kroomliist. Atleetlik väljanägemine koos kompromissitu mahutavusega.

  • A6 allroad quattro
    A6 allroad quattro
    Hind alates: 59,250.00 EUR

    Miks tallata samu paljukäidud radu nagu kõik teised? Audi A6 allroad quattro võimaldab teil avastada iseenda jaoks täiesti uusi teid. Otsustage tavatult atraktiivse ja muljetavaldava disaini kasuks. Kogege A6 allroad quattrot vaid teile ainuomasel viisil. Nii teedel kui teelt kõrvale põigates. Kuhu iganes teie soovid ja mõtted teid juhivad – A6 allroad quattro viib teid sinna.

  • S6 Limousine
    S6 Limousine
    Hind alates: 76,600.00 EUR

    Audi S6 on korraga nii paljut: Suursugune ametiauto. Prestiižne pereauto. Elegantsi ja atleetlikkust tulvil sõiduk igapäevaseks kasutamiseks. See on välimuselt muljetavaldav, intelligentset jõudu väljendav.

  • S6 Avant
    S6 Avant
    Hind alates: 79,100.00 EUR

    Jõulise silueti tasakaalustatud proportsioonid – see on uus Audi S6 Avant. Kaheosaline elektriliselt käitatav panoraamne klaaskatus avab uusi perspektiive. Katusespoiler genereerib sõidukit maadligi suruvat lisajõudu. Sõiduki jõulise tagaosa elektriliselt avatav pagasiruumi luuk muudab lihtsamaks pakkide laadimise ja mahalaadimise.

  • RS 6 Avant
    RS 6 Avant
    Hind alates: 112,900.00 EUR

    Uus Audi RS 6 Avant peidab endas paljut: inspireerivat võimsust, muljetavaldavat atraktiivsust ja intelligentset Audi ultra kergekaalulisuse tehnoloogiat. Sest kergem auto on ka väledam. Määra, mil see suurendab teie sõidunaudingut, ei saa arvudes väljendada. Ent seda saab mõõta emotsioonides. Kogege uut Audi RS 6 Avanti!

  • S7 Sportback
    S7 Sportback
    Hind alates: 83,700.00 EUR

    Kirg esimesest silmapilgust. Uus Audi S7 Sportback. Eridisainiga esituled kiirgavad valgust muljetavaldava mootorikatte alt, mis on külgedelt piiratud võimsate lävekarpidega. Tulemuseks on välimus, mis lubab puhast dünaamikat. ja see lubadus saab täidetud - tänu kaheksale silindrile ja 331 kW võimsusele. Täpi i-le paneb hämmastav võimsus. Nautige kompromissitut sportlikkust ilma mugavuses või efektiivsuses järelandmisi tegemata.

  • RS 7 Sportback
    RS 7 Sportback

    Kõik ühes sõidukis: uues Audi RS 7 Sportbackis. Järjepidev jõud: 4.0 liitrine TFSI mootor võimsusega 412 kW. Tänu maksimaalsele pöördemomendile 700 Nm kiirendab Audi RS 7 Sportback nullist sajani kõigest 3,9 sekundiga.

  • TTS Coupé
    TTS Coupé
    Hind alates: 39,655.00 EUR

    Selle kompaktse sportauto kolmas põlvkond kütkestab taas oma emotsionaalse disaini ja dünaamiliste omadustega. Uut kupeed iseloomustab uuenduslike tehnoloogiate kasutamine mootoris ning Audi virtuaalset näidikutepaneeli hõlmavas juhtimis- ja kuvamiskontseptsioonis.

  • RS 3 Limousine
    RS 3 Limousine
    Hind alates: 58,100.00 EUR

    Uus tippsportlane kompaktklassis näitab oma sportlikku iseloomu juba välisilmega. Kolmemõõtmeline kärjestruktuuriga Singleframe iluvõre quattro logoga ulatub alumise spoilerini.

  • RS 4 Avant
    RS 4 Avant
    Hind alates: 80,950.00 EUR

    Neljanda põlvkonna Audi RS 4 Avant kombineerib klassikalise RS-suutlikuse funktsionaalse ruumiga. Mudeli tunnusjoonteks on Audi tüüpiline RS kolmemõõtmelise meekärjestruktuuri ja RS 4 embleemiga Singleframe esivõre, tunnuslikud RS küljed, mis rõhutavad oma jõuliste kumerustega laiu rattakaari, väljalaskesüsteem suurte ovaalsete summutiotsadega. Iga detail on sõnaselgelt kinnitus sportlikusest pakkudes samaaegselt piisavalt ruumi argipäeva väljakutsetele.

  • RS 5 Coupé
    RS 5 Coupé
    Hind alates 82.200,00 EUR
  • RS 6 Avant
    RS 6 Avant
    Hind alates: 112,900.00 EUR

    Uus Audi RS 6 Avant peidab endas paljut: inspireerivat võimsust, muljetavaldavat atraktiivsust ja intelligentset Audi ultra kergekaalulisuse tehnoloogiat. Sest kergem auto on ka väledam. Määra, mil see suurendab teie sõidunaudingut, ei saa arvudes väljendada. Ent seda saab mõõta emotsioonides. Kogege uut Audi RS 6 Avanti!

  • RS 7 Sportback
    RS 7 Sportback
    Hind alates: 119,200.00 EUR

    Kõik ühes sõidukis: uues Audi RS 7 Sportbackis. Järjepidev jõud: 4.0 liitrine TFSI mootor võimsusega 412 kW. Tänu maksimaalsele pöördemomendile 700 Nm kiirendab Audi RS 7 Sportback nullist sajani kõigest 3,9 sekundiga.

audi_copenhagen.jpg
“KOPENHAAGENIL ON UNIKAALNE PILOOTPROJEKTIDE AJALUGU. LINN KATSETAB HÄID IDEID, ET NÄHA, KAS NEIST VÕIKS SÜNDIDA MIDAGI IMELIST.”


Taani pealinna peetakse üheks kõige elanikesõbralikumaks linnaks, kuid aastaks 2025 soovib ta saada ka maailma esimeseks süsinikuneutraalseks suurlinnaks.
kopenhaagen-generaatorid.jpg

Vaid 3,5 km kaugusel Kopenhaageni rannikust asub Middelgrunden – maailma esimene avamerel asuv kommerts-tuulepark, mille kahekümnest tuuleturbiinist kümme kuuluvad eraisikutest aktsionäridele.

Uue korteri või parima lasteaia otsimisel on piiriks 20 minutit. Või otsustamaks, kas võtta vastu tööpakkumine. Või selleks, et valida kõige mõnusamat baari tööpäevajärgseks klaasikeseks või täiuslikku restorani nädalavahetuse hiliseks hommikueineks. “20 minutit,” ütleb Mikael Colville-Andersen valgelt võidusõidurattalt maha tulles. “Kopenhaagenis jõuab jalgrattaga igale poole 20 minutiga”. Ta naerab. “Või nii see vähemalt tundub.” Päikeseprille juustesse lükates veeretab Colville-Andersen oma jalgratta konteinerit meenutava hoone ees olevasse suurde jalgrattaparklasse. Tema kontor on Kopenhaageni vanas sadamas asuval Papirøeni poolsaarekesel aadressil Trangravsvej 8. Tumehallis särgis, teksades ja valgetes tossudes Colville-Andersen oli varem filmirežissöör. Praegu tal filmide tegemiseks enam eriti aega pole. Mees on olnud juba mitu aastat Taani juhtiv jalgrattasõidu- lobist ja ta oskab seda teemat lahti rääkida paremini kui keegi teine. Tema konsultatsioonifirma on kavandanud jalgrattateede süsteeme ligi sajale linnale terves maailmas, teiste seas Dublinile ja Detroidile. “Aga Kopenhaagen võtab jalgrattasõitu tõsisemalt kui ükski teine linn,” ütleb ta. Viimase kahe aastakümne jooksul on siin loodud infrastruktuur, mis on muutnud jalgratta atraktiivseks ja konkurentsivõimeliseks transpordivahendiks.

Taani pealinn nimetab end uhkelt jalgratturite linnaks. Roheline mobiilsus mängib Kopenhaageni tulevikuplaanides olulist rolli. Maailma kõige elanikesõbralikumate linnade nimekirjas alati kõrgel kohal olnud Kopenhaagen soovib näidata teed ka keskkonnakaitse vallas. Selle eesmärgi saavutamiseks soovib linn saada aastaks 2025 maailma esimeseks süsinikuneutraalseks suurlinnaks. See ei tähenda, et linnaelanikud siis enam üldse kliimat mõjutavat süsinikdioksiidi ei tekitaks. Lisaks CO2-heite vältimisele tähendab see eesmärk kasvuhoonegaase tekitavate kohtade tasakaalustamist keskkonnasõbralike meetmete rakendamisega kusagil mujal. Selliselt rakendab Kopenhaagen 360-kraadist lähenemist. Liiklusest ja ehitusest kuni energia ja veeni on kogu linnaareng keskendunud roheline ja puhas olemisele – just nõnda rakendab Kopenhaagen 360-kraadist lähenemist. Aastast 2005 on Kopenhaageni CO2-heide langenud 38 protsenti ning aastaks 2025 loodetakse kõrvaldada veel 900 000 tonni süsinikdioksiidi. See on ambitsioonikas eesmärk. Ent enamik Kopenhaageni elanikest toetab seda plaani ning 87 protsenti kodanikest on rahul, et nende linn süsinikuneutraalseks saab. Lisaks on tegemist millegi enamaga kui linna elukvaliteedi parandamisega, väidab Morten Kabell, Kopenhaageni linna tähtsaim mees tehnikaga keskkonnateemade vallas: “Võitluses kliimamuutuste vastu mängivad võtmerolli globaalsed suurlinnad, sest just nemad toodavad peamise osa CO2-heitest maailmas.” Seega on ka Kopenhaagen osaliselt vastutav meie planeedi kliima eest. Kokkuvõtteks ütleb Kabell: „Oma kliimaalaste algatustega soovime rahvusvahelisel areenil liidrirolli mängida ja inspireerida teisi linnu midagi sarnast ette võtma.”

Kiviviske kaugusel jalgrattateede projekteerija Colville-Anderseni kontorist asub unikaalne vana sadamabasseini ületav sild. Aastal 2006 avatud Bryggebroeni sillast sai seitsmekümne aasta jooksul esimene uus sild sadama ja vanalinna vahel. Ehitise disain on Taani stiilile tüüpiliselt funktsionaalne, lihtne ja modernne. Spetsiaalselt jalgratturitele ja jalakäijatele mõeldud sild oli just see ehitusprojekt, mis pani aluse Kopenhaageni jalgrattaliikumisele. Bryggebroen on üks linna arvukatest jalgrattasildadest ning paljud teised on praegu ehitamisel või projekteerimisel. Kahemiljonilise elanikkonnaga suur-Kopenhaagenis lookleb kokku 1000 kilomeetrit jalgrattateid. Lisaks leidub sadu kilomeetreid jalgrattaradu ka maanteedel. Jalgrattaga on Kopenhaagenis mugav ja turvaline liigelda. Isegi linnakülalised jõuavad kaherattalise sõidukiga hõlpsasti sihtkohta. Jalgrattateed on autode ja jalakäijate omadest eraldatud, sümbolitega tähistatud ning piisavalt laiad, et võimaldada stressivaba möödasõitu isegi Taani ekspordihiti ehk kastiga jalgratta kasutajale. Kesklinna viivate peamiste teede ääres olevad valgusfoorid on seadistatud tagama rohelist lainet jalgratturitele, kes sõidavad ühtlasel kiirusel 20 km/h. Asfaldis asuvad LED-tuled kontrollivad ühtlasi ka kiirust. Vaatamata nendele meetmetele satuvad jalgratturid sageli ummikutesse. 61 protsenti Kopenhaageni kesklinna ja 41 protsenti äärelinna elanikest sõidavad jalgrattaga iga päev. Kokku läbivad nad päevas keskmiselt 1,4 miljonit kilomeetrit. Kohalikud poliitikud näevad jalgrattasõitu kui linna identiteedi võtmeelementi ja Kopenhaageni kesklinn peaks aastaks 2025 autovabaks saama. Selle saavutamiseks soovib administratsioon laiendada jalgrataste infrastruktuuri. Suurim projekt hõlmab eeslinnu südalinnaga ühendavat 28 jalgrattamaanteed koos eraldi kiirradadega. Ummikute vältimiseks kasutab linn digitehnoloogia abi. Järgmise põlvkonna valgusfoorides on andurid, mis lülitavad läheneva jalgratturite rühma tuvastamisel automaatselt sisse rohelise fooritule.
audi_a3_e-tron_laadimine.jpeg

Tänu Mode 3 kaablile saab Audi A3 Sportback e-troni avalikes laadimisjaamades umbes 2,5 tunniga täis laadida.

Kopenhaagen on populaarne ja kasvava populatsiooniga linn. 2015. aastaks peaks selle elanike arv suurenema 14 protsenti. Rohkem inimesi tähendab samas ka tihedamat liiklust – rohkem jalgrattaid, aga ka rohkem autosid. Ametkonnad arvavad, et aastaks 2025 kasvab jalgratturite arv 27 ja autode arv 20 protsenti ning seda peamiselt eeslinnades. Endale püstitatud kliimaeesmärkide saavutamiseks laiendab Kopenhaagen alternatiivsete jõuallikasüsteemide infrastruktuuri – elektriautode laadimine, lämmastikutanklad, uute jõuallikatega autode madalamad parkimistasud… Ametiasutused annavad siin head eeskuju. 64 protsenti administratsiooni autopargist töötab juba lämmastiku või elektri jõul ning uutelt ühistranspordibussidelt nõutakse diiselmootori asemel elektrimootori olemasolu.
kopenhaageni_kool1.jpg

2017. aastal valminud 1200 õpilasega Kopenhaageni rahvusvaheline kool ei ole mitte ainult linna suurim kool - rohkem kui 12 000 päikesepaneeli teevad sellest hoonest Taani suurima päikesepaneelide hulgaga ehitise.

Kell saab kohe üheksa ja me oleme Kopenhaageni ülikooli meditsiinikateedris. Teadlaste ja tudengite vool suundub 15 korruselisesse hoonesse. 2017. aasta jaanuaris avatud Maersk Towerit peetakse Taani üheks moodsaimaks ülikoolirajatiseks. See on täis energiat säästvat tehnoloogiat, vasega kaetud aknasirmid järgivad päikese liikumist ja pakuvad varju, kliimaseade töötab ilma elektrita. Vask annab hoonele ka erilise välimuse. “Ilmastikumõjud põhjustavad aja jooksul värvi muutumist,” ütleb Thue Borgen Hasløv Kopenhaagenis asuvast arhitektuuribüroost C. F. Møller, kus Maersk Tower disainiti. Taanlased on tuntud oma lihtsa ja kauni, ent samas ka funktsionaalse disaini poolest. Antud juhul tähendab funktsionaalsus seda, et hoone on keskkonnasõbralik. „Uue elumaja või ärihoone kavandamisel keskendutakse alati energiatõhususele ja jätkusuutlikkusele,” lisab Hasløv. “Rohelised hooned on olnud linna oluliseks prioriteediks juba aastaid ning poliitiline liikumine süsinikuneutraalsuse poole suunab rambivalguse kindlalt just ehitussektorile.” Ka siin annab Kopenhaageni administratsioon head eeskuju: aastaks 2025 peab avalike hoonete nagu näiteks koolide energiatarbimine langema 40 protsenti. Renoveeritavad hooned saavad energiasäästliku valgustuse, uued aknad ja uusima soojusisolatsiooni tehnoloogia. Kui see vähendab ehitussektori CO2-heidet vaid seitse protsenti, siis kõige tõhusamaks heitmetaseme vähendamise viisiks on energia säilitamine. Samas kuulub plaani ka energia tootmine. Lähiaastatel kavatseb linn paigaldada avalikele hoonetele rohkem kui 60 000 ruutmeetri jagu päikesepaneele. See võrdub umbes kaheksa jalgpalliväljaku suuruse alaga. Kopenhaageni rahvusvahelise kooli hoone on hea näide sellest, et päikeseenergiasse investeerimine tasub end ära. Kool asub sadamabasseini kõrval ning on ümbritsetud vanadest laohoonetest kajakate kisast ja kaubalaevadele teraskonteinereid tõstvatest kraanadest. Koolihoone välispind on kaetud 12 000 päikesepaneeliga, mis täidavad 60 protsenti ehitise energiavajadusest. Selles isikliku elektrijaamaga koolis läiklevad päikesepaneelid erinevates toonides türkiissinisest kuni tumesiniseni, seda olenevalt valgusest ja vaatenurgast. Katusel kasvavad erinevad taimed – see on veel üks viis CO2-heite vähendamiseks. Kopenhaagen on võtnud kõikide uute hoonete puhul kasutusele roheliste katuste põhimõtte. Praeguseks on taimestikuga kaetud juba 20 000 ruutmeetrit katusepinda ja igal aastal projekteeritakse veel 5000 lisaks. Kõikides linna kliimaprojektides teevad administratsioon, teadlased ja ärivaldkond tihedat koostööd. Taani tehnikaülikool ja Kopenhaagenit energiaga varustavad ettevõtted töötavad välja uuenduslikke tehnoloogiaid roheliste hoonete jaoks. Tuleviku tarbeks energiasäästlikke meetodeid uurides teevad võimud koostööd linna juhtivate ehitus- ja kinnisvarafirmadega ning riiklike ja rahvusvaheliste telekommunikatsiooniteenuste pakkujatega.
content_paragraph_1892259635.img.image.jpeg
Kopenhaagen muudab kõik oma tänavavalgustid ümber energiasäästlikeks LED-ideks. Valgustitel on andurid, tänu millele põlevad tuled eredalt vaid siis, kui mõni sõiduk läheneb.
Üheks näiteks sellest on Kopenhaageni lääneosas asuv eeslinn Albertslund. Vana industriaalpiirkond on muudetud vabas õhus asuvaks kõrgtehnoloogiliseks näituseks, kus kaks tosinat ettevõtet testivad ligi 50 uut tänavavalgustussüsteemi. Kõik valgustid muudetakse energiasäästlikeks LED-ideks ja integreeritud andurid juhivad tulesid, mis säravad heledalt vaid siis, kui läheneb mõni sõiduk. Samal ajal toimivad andurid ka andmekogujatena – nutikas tuledesüsteem muutub reaalaja infoallikaks jalgratturitele ja autojuhtidele ning muudab liikluse sujuvamaks. Tehnoloogia aitab optimeerida ka talvist teedehooldust ja võimaldab jäätmekogumist tellida. Kopenhaagen ongi juba LED-idele üle minemas – 20 000 tänavavalgustit on tänaseks ümber ehitatud ning tulemuseks on 57-protsendiline energiasääst.


Taani pealinn jõudis teistest ette ka siis, kui oli vaja mõelda tuleviku ja keskkonna ning energiatootmise suhtele.

Seda, kuidas kõik alguse sai, saab kõige paremini näha Kopenhaageni linnarannas ja puhkealal Amager Beach Park’is, mis asub Raekoja platsist umbes 20 minutilise jalgrattasõidu kaugusel. Kunstlik saar on populaarne jooksjate ja uisutajate seas. Ujujad, surfajad ja kajakisõitjad naudivad vett ning perekonnad peavad liivadüünidel piknikke.

Amager asub Øresundos, Taani ja Rootsi vahele jäävas väinas ning mitte kaugel kahte riiki ühendavast muljetavaldavast ligi kaheksa kilomeetri pikkusest Øresundsbroen’i sillast. Kiviviske kaugusel Amagerist on vees veel üks kolossaalne konstruktsioon, mille üle tunnevad uhkust nii Kopenhaageni elanikud kui ka kõik teised taanlased – Middelgrunden. 20-st meres asuvast tuuleturbiinist koosnev maailma esimene kommerts-tuulepark asub rannikust vaid 3,5 kilomeetri kaugusel. Kui naftahinnad 1970ndatel aastatel taevasse tõusid ja tööstusriigid alternatiivseid energiaallikaid otsima hakkasid, otsustas Taani valitsus hüljata tuumaenergia ja investeerida hoopis taastuvenergiasse – näiteks tuuleenergiasse. Juba siis oli Taani väga keskkonnateadlik. “Üheksakümnendate keskel tuli grupp Kopenhaageni insenere pöörasele ideele muuta tuuleturbiine selliselt, et neid saaks ka vette paigaldada,’’ selgitab Middelgrunden juht Erik Christiansen. “Tegelikult ei olnudki see mõte nii pöörane, sest pealinnas lihtsalt ei ole rohelise energia loomisele pühendumiseks piisavalt ruumi. Aga meie läve ees laiub meri ja me kasutame hoopis seda. Middelgrundenist sai mitte ainult rohelisele tehnoloogiale ülemineku rahvuslik sümbol, vaid ka energiapakkujate ja kodanike koostöömudel,” ütleb Christiansen. Meres asuv tuulepark toimib kohalike omavalitsuste koostööna – see on Taani traditsiooniline majandusmudel, mis on tänaseks laienenud kõikidesse sektoritesse. Kümme tuuleturbiini kuulub Taani energiafirmale Dong ning kümme Middelgrundeni 8600 eraisikust investorile ja aktsionärile. Tuulepark annab neli protsenti Kopenhaagenis tarbitavast elektrist ja see näitaja on tõusmas.


Elektri ja sooja tootmine tekitab endiselt enamiku Kopenhaageni CO2-heitest, mis omakorda tähendab, et see valdkond pakub ka suurimat säästupotentsiaali. Linn on suunanud pilgud 80-protsendilisele eesmärgile, võttes kasutusele uusi energiavorme nagu tuule- ja päikeseenergia ning mis veel olulisem – asendades kivisöe taastuva biomassiga. Tulevikus hakkavad kaks elektrijaama töötama ainult puidugraanulitel. Uus jäätmetest energiat tootev jäätmepõletustehas varustab sooja ja elektriga juba tuhandeid Kopenhaageni kodusid. Tehase futuristlik arhitektuur meenutab Araabiamaade luksushotelle. Ja sarnaselt igale praktilisele lahendusele Kopenhaagenis ei näe see mitte ainult hea välja, vaid pakub ka lõbu – arhitektid on konstrueerinud selle disain-elektrijaama kaldus katusele suusamäe.


Kopenhaagen on kulutanud peaaegu 1,7 miljardit eurot oma energiasektori ümberkorraldamisele. Üldisesse kliimaprogrammi on investeeritud kokku umbes 27 miljardit eurot. See on investeering, mis end ära tasub, ütleb Morten Kabell, Kopenhaageni linnajuht tehniliste ja keskkonnateemade valdkonnas. Kabelli väitel kasvab juba ainuüksi roheliste tehnoloogiate hulk aasta-aastalt umbes kaksteist protsenti. Ent kõige olulisem on luua töökohti. Ehitus-, energia- ja transpordisektorites oodatakse kliimaprogrammi rakendamisega seoses tekkivat üle 30 000 täisajaga töökoha. Kabell võtab teema kokku nii: “See, mis keskkonnakaitse seisukohalt mõistlik on, annab tõuke ka majanduskasvule.”


Middelgrundeni näide demonstreerib, et see strateegia tasub end ära. Nii tarbimise kui ka tehnoloogia mõistes sai uutest turbiinidest kõikide avameres asuvate turbiinide algmudel ning Taani tootjad said selles vallas tuntuks terves maailmas. Kopenhaagenis asuvad ettevõtted spetsialiseerusid lähedal asuva tuulepargi juhtimisele ja hooldamisele. Samad ettevõtted planeerivad hetkel ka Middelgrundeni regenereerimist. Kakskümmend aastat pärast projekti algust eemaldab kooperatiiv vanu tuuleturbiine ja paigaldab uusi. “Investeeringud rohelisesse energiasse ei paranda mitte ainult linna keskkonda ja elukvaliteeti,” ütleb Middelgrundeni juht Christiansen. “Sellest lõikab kasu ka majandus ja konkurents.”

Ja linnas, mis keskkonnaalaseid ideaale ellu viib, on elu hea. Puhas õhk ja rohkelt rohealasid on tervise seisukohalt väga olulised. Koos atraktiivselt disainitud avaliku ruumiga muudab see linna veelgi ahvatlevamaks. Amageri saarel asuv Kopenhaageni uusim rajoon Ørestad näitab, kuidas see käib. Kavandama hakati seda juba 25 aasta eest ning eesmärgiks seati tulevikku suunatud linnakeskkonna arendamine. Ørestadis domineerivad puidust ja klaasist hooned kõrvuti väikeste aiakestega elumajade, suurte pargialade ja puudega. “Ma elan suurlinnas, aga tundub, nagu oleksin maal,” ütleb Nina Truelsen, kes koos oma perega kolme aasta eest Ørestadi kolis. See linnaosa ei asu päris mere ääres, aga vett on siin siiski kõikjal. Ørestadi läbib kümme kilomeetrit kunstlikke kanaleid. “Vesi on siin aastaringselt külm ja puhas,” räägib Truelsen. Kohalik administratsioon tagab vee puhtuse spetsiaalselt väljatöötatud tehnoloogia abil, mis filtreerib tänavatelt ja katustelt voolavat vihmavett enne, kui see kanalitesse jõuab. Puhas vesi otse ukse ees – teel täiesti rohelise linnani mõtleb Kopenhaagen ka pisidetailidele. Või nagu Morten Kabell ütleb: “Meil peab olema julgust võtta kasutusele mittetraditsioonilisi lahendusi, mis annavad linnale hea maine ja loovad igale linnaosale omad iseloomulikud tunnused ja identiteedi.” Süsinikuneutraalsus on oluline eesmärk ja seda ei ole lihtne saavutada,” ütleb ta. „Ületada tuleb mitmeid takistusi ja väljakutseid. Aga me jõuame sihile.” Ja CO2 teema on vaid esimene
samm. Järgmiseks kavatseb Kopenhaagen aastaks 2050 täielikult loobuda kivisöest, naftast ja gaasist.
Alternatiivsed jõuallikad Audi eesmärgiks on süsinikuneutraalne mobiilsus ja vastuseks sellele väljakutsele on Audi tron. Lisaks elektriautodele (Audi e-tron) keskendutakse Ingolstadtis ka Audi g-tron kontseptsioonile (maagaas, biometaan ja Audi e-gas) ning keskpikas perspektiivis ka kütuseelemendi tehnoloogiale nimega Audi h-tron. audi-technology-portal.de/en
kopenhaagen_linnapilt.jpeg