Üheks näiteks sellest on Kopenhaageni lääneosas asuv eeslinn Albertslund. Vana industriaalpiirkond on muudetud vabas õhus asuvaks kõrgtehnoloogiliseks näituseks, kus kaks tosinat ettevõtet testivad ligi 50 uut tänavavalgustussüsteemi. Kõik valgustid muudetakse energiasäästlikeks LED-ideks ja integreeritud andurid juhivad tulesid, mis säravad heledalt vaid siis, kui läheneb mõni sõiduk. Samal ajal toimivad andurid ka andmekogujatena – nutikas tuledesüsteem muutub reaalaja infoallikaks jalgratturitele ja autojuhtidele ning muudab liikluse sujuvamaks. Tehnoloogia aitab optimeerida ka talvist teedehooldust ja võimaldab jäätmekogumist tellida. Kopenhaagen ongi juba LED-idele üle minemas – 20 000 tänavavalgustit on tänaseks ümber ehitatud ning tulemuseks on 57-protsendiline energiasääst.
Taani pealinn jõudis teistest ette ka siis, kui oli vaja mõelda tuleviku ja keskkonna ning energiatootmise suhtele.
Seda, kuidas kõik alguse sai, saab kõige paremini näha Kopenhaageni linnarannas ja puhkealal Amager Beach Park’is, mis asub Raekoja platsist umbes 20 minutilise jalgrattasõidu kaugusel. Kunstlik saar on populaarne jooksjate ja uisutajate seas. Ujujad, surfajad ja kajakisõitjad naudivad vett ning perekonnad peavad liivadüünidel piknikke.
Amager asub Øresundos, Taani ja Rootsi vahele jäävas väinas ning mitte kaugel kahte riiki ühendavast muljetavaldavast ligi kaheksa kilomeetri pikkusest Øresundsbroen’i sillast. Kiviviske kaugusel Amagerist on vees veel üks kolossaalne konstruktsioon, mille üle tunnevad uhkust nii Kopenhaageni elanikud kui ka kõik teised taanlased – Middelgrunden. 20-st meres asuvast tuuleturbiinist koosnev maailma esimene kommerts-tuulepark asub rannikust vaid 3,5 kilomeetri kaugusel. Kui naftahinnad 1970ndatel aastatel taevasse tõusid ja tööstusriigid alternatiivseid energiaallikaid otsima hakkasid, otsustas Taani valitsus hüljata tuumaenergia ja investeerida hoopis taastuvenergiasse – näiteks tuuleenergiasse. Juba siis oli Taani väga keskkonnateadlik. “Üheksakümnendate keskel tuli grupp Kopenhaageni insenere pöörasele ideele muuta tuuleturbiine selliselt, et neid saaks ka vette paigaldada,’’ selgitab Middelgrunden juht Erik Christiansen. “Tegelikult ei olnudki see mõte nii pöörane, sest pealinnas lihtsalt ei ole rohelise energia loomisele pühendumiseks piisavalt ruumi. Aga meie läve ees laiub meri ja me kasutame hoopis seda. Middelgrundenist sai mitte ainult rohelisele tehnoloogiale ülemineku rahvuslik sümbol, vaid ka energiapakkujate ja kodanike koostöömudel,” ütleb Christiansen. Meres asuv tuulepark toimib kohalike omavalitsuste koostööna – see on Taani traditsiooniline majandusmudel, mis on tänaseks laienenud kõikidesse sektoritesse. Kümme tuuleturbiini kuulub Taani energiafirmale Dong ning kümme Middelgrundeni 8600 eraisikust investorile ja aktsionärile. Tuulepark annab neli protsenti Kopenhaagenis tarbitavast elektrist ja see näitaja on tõusmas.
Elektri ja sooja tootmine tekitab endiselt enamiku Kopenhaageni CO2-heitest, mis omakorda tähendab, et see valdkond pakub ka suurimat säästupotentsiaali. Linn on suunanud pilgud 80-protsendilisele eesmärgile, võttes kasutusele uusi energiavorme nagu tuule- ja päikeseenergia ning mis veel olulisem – asendades kivisöe taastuva biomassiga. Tulevikus hakkavad kaks elektrijaama töötama ainult puidugraanulitel. Uus jäätmetest energiat tootev jäätmepõletustehas varustab sooja ja elektriga juba tuhandeid Kopenhaageni kodusid. Tehase futuristlik arhitektuur meenutab Araabiamaade luksushotelle. Ja sarnaselt igale praktilisele lahendusele Kopenhaagenis ei näe see mitte ainult hea välja, vaid pakub ka lõbu – arhitektid on konstrueerinud selle disain-elektrijaama kaldus katusele suusamäe.
Kopenhaagen on kulutanud peaaegu 1,7 miljardit eurot oma energiasektori ümberkorraldamisele. Üldisesse kliimaprogrammi on investeeritud kokku umbes 27 miljardit eurot. See on investeering, mis end ära tasub, ütleb Morten Kabell, Kopenhaageni linnajuht tehniliste ja keskkonnateemade valdkonnas. Kabelli väitel kasvab juba ainuüksi roheliste tehnoloogiate hulk aasta-aastalt umbes kaksteist protsenti. Ent kõige olulisem on luua töökohti. Ehitus-, energia- ja transpordisektorites oodatakse kliimaprogrammi rakendamisega seoses tekkivat üle 30 000 täisajaga töökoha. Kabell võtab teema kokku nii: “See, mis keskkonnakaitse seisukohalt mõistlik on, annab tõuke ka majanduskasvule.”
Middelgrundeni näide demonstreerib, et see strateegia tasub end ära. Nii tarbimise kui ka tehnoloogia mõistes sai uutest turbiinidest kõikide avameres asuvate turbiinide algmudel ning Taani tootjad said selles vallas tuntuks terves maailmas. Kopenhaagenis asuvad ettevõtted spetsialiseerusid lähedal asuva tuulepargi juhtimisele ja hooldamisele. Samad ettevõtted planeerivad hetkel ka Middelgrundeni regenereerimist. Kakskümmend aastat pärast projekti algust eemaldab kooperatiiv vanu tuuleturbiine ja paigaldab uusi. “Investeeringud rohelisesse energiasse ei paranda mitte ainult linna keskkonda ja elukvaliteeti,” ütleb Middelgrundeni juht Christiansen. “Sellest lõikab kasu ka majandus ja konkurents.”
Ja linnas, mis keskkonnaalaseid ideaale ellu viib, on elu hea. Puhas õhk ja rohkelt rohealasid on tervise seisukohalt väga olulised. Koos atraktiivselt disainitud avaliku ruumiga muudab see linna veelgi ahvatlevamaks. Amageri saarel asuv Kopenhaageni uusim rajoon Ørestad näitab, kuidas see käib. Kavandama hakati seda juba 25 aasta eest ning eesmärgiks seati tulevikku suunatud linnakeskkonna arendamine. Ørestadis domineerivad puidust ja klaasist hooned kõrvuti väikeste aiakestega elumajade, suurte pargialade ja puudega. “Ma elan suurlinnas, aga tundub, nagu oleksin maal,” ütleb Nina Truelsen, kes koos oma perega kolme aasta eest Ørestadi kolis. See linnaosa ei asu päris mere ääres, aga vett on siin siiski kõikjal. Ørestadi läbib kümme kilomeetrit kunstlikke kanaleid. “Vesi on siin aastaringselt külm ja puhas,” räägib Truelsen. Kohalik administratsioon tagab vee puhtuse spetsiaalselt väljatöötatud tehnoloogia abil, mis filtreerib tänavatelt ja katustelt voolavat vihmavett enne, kui see kanalitesse jõuab. Puhas vesi otse ukse ees – teel täiesti rohelise linnani mõtleb Kopenhaagen ka pisidetailidele. Või nagu Morten Kabell ütleb: “Meil peab olema julgust võtta kasutusele mittetraditsioonilisi lahendusi, mis annavad linnale hea maine ja loovad igale linnaosale omad iseloomulikud tunnused ja identiteedi.” Süsinikuneutraalsus on oluline eesmärk ja seda ei ole lihtne saavutada,” ütleb ta. „Ületada tuleb mitmeid takistusi ja väljakutseid. Aga me jõuame sihile.” Ja CO2 teema on vaid esimene
samm. Järgmiseks kavatseb Kopenhaagen aastaks 2050 täielikult loobuda kivisöest, naftast ja gaasist.