audi_copenhagen.jpg

“KOPENHAAGENIL ON UNIKAALNE PILOOTPROJEKTIDE AJALUGU. LINN KATSETAB HÄID IDEID, ET NÄHA, KAS NEIST VÕIKS SÜNDIDA MIDAGI IMELIST.”


Taani pealinna peetakse üheks kõige elanikesõbralikumaks linnaks, kuid aastaks 2025 soovib ta saada ka maailma esimeseks süsinikuneutraalseks suurlinnaks.

kopenhaagen-generaatorid.jpg

Vaid 3,5 km kaugusel Kopenhaageni rannikust asub Middelgrunden – maailma esimene avamerel asuv kommerts-tuulepark, mille kahekümnest tuuleturbiinist kümme kuuluvad eraisikutest aktsionäridele.

Uue korteri või parima lasteaia otsimisel on piiriks 20 minutit. Või otsustamaks, kas võtta vastu tööpakkumine. Või selleks, et valida kõige mõnusamat baari tööpäevajärgseks klaasikeseks või täiuslikku restorani nädalavahetuse hiliseks hommikueineks. “20 minutit,” ütleb Mikael Colville-Andersen valgelt võidusõidurattalt maha tulles. “Kopenhaagenis jõuab jalgrattaga igale poole 20 minutiga”. Ta naerab. “Või nii see vähemalt tundub.” Päikeseprille juustesse lükates veeretab Colville-Andersen oma jalgratta konteinerit meenutava hoone ees olevasse suurde jalgrattaparklasse. Tema kontor on Kopenhaageni vanas sadamas asuval Papirøeni poolsaarekesel aadressil Trangravsvej 8. Tumehallis särgis, teksades ja valgetes tossudes Colville-Andersen oli varem filmirežissöör. Praegu tal filmide tegemiseks enam eriti aega pole. Mees on olnud juba mitu aastat Taani juhtiv jalgrattasõidu- lobist ja ta oskab seda teemat lahti rääkida paremini kui keegi teine. Tema konsultatsioonifirma on kavandanud jalgrattateede süsteeme ligi sajale linnale terves maailmas, teiste seas Dublinile ja Detroidile. “Aga Kopenhaagen võtab jalgrattasõitu tõsisemalt kui ükski teine linn,” ütleb ta. Viimase kahe aastakümne jooksul on siin loodud infrastruktuur, mis on muutnud jalgratta atraktiivseks ja konkurentsivõimeliseks transpordivahendiks.

Taani pealinn nimetab end uhkelt jalgratturite linnaks. Roheline mobiilsus mängib Kopenhaageni tulevikuplaanides olulist rolli. Maailma kõige elanikesõbralikumate linnade nimekirjas alati kõrgel kohal olnud Kopenhaagen soovib näidata teed ka keskkonnakaitse vallas. Selle eesmärgi saavutamiseks soovib linn saada aastaks 2025 maailma esimeseks süsinikuneutraalseks suurlinnaks. See ei tähenda, et linnaelanikud siis enam üldse kliimat mõjutavat süsinikdioksiidi ei tekitaks. Lisaks CO2-heite vältimisele tähendab see eesmärk kasvuhoonegaase tekitavate kohtade tasakaalustamist keskkonnasõbralike meetmete rakendamisega kusagil mujal. Selliselt rakendab Kopenhaagen 360-kraadist lähenemist. Liiklusest ja ehitusest kuni energia ja veeni on kogu linnaareng keskendunud roheline ja puhas olemisele – just nõnda rakendab Kopenhaagen 360-kraadist lähenemist. Aastast 2005 on Kopenhaageni CO2-heide langenud 38 protsenti ning aastaks 2025 loodetakse kõrvaldada veel 900 000 tonni süsinikdioksiidi. See on ambitsioonikas eesmärk. Ent enamik Kopenhaageni elanikest toetab seda plaani ning 87 protsenti kodanikest on rahul, et nende linn süsinikuneutraalseks saab. Lisaks on tegemist millegi enamaga kui linna elukvaliteedi parandamisega, väidab Morten Kabell, Kopenhaageni linna tähtsaim mees tehnikaga keskkonnateemade vallas: “Võitluses kliimamuutuste vastu mängivad võtmerolli globaalsed suurlinnad, sest just nemad toodavad peamise osa CO2-heitest maailmas.” Seega on ka Kopenhaagen osaliselt vastutav meie planeedi kliima eest. Kokkuvõtteks ütleb Kabell: „Oma kliimaalaste algatustega soovime rahvusvahelisel areenil liidrirolli mängida ja inspireerida teisi linnu midagi sarnast ette võtma.”

Kiviviske kaugusel jalgrattateede projekteerija Colville-Anderseni kontorist asub unikaalne vana sadamabasseini ületav sild. Aastal 2006 avatud Bryggebroeni sillast sai seitsmekümne aasta jooksul esimene uus sild sadama ja vanalinna vahel. Ehitise disain on Taani stiilile tüüpiliselt funktsionaalne, lihtne ja modernne. Spetsiaalselt jalgratturitele ja jalakäijatele mõeldud sild oli just see ehitusprojekt, mis pani aluse Kopenhaageni jalgrattaliikumisele. Bryggebroen on üks linna arvukatest jalgrattasildadest ning paljud teised on praegu ehitamisel või projekteerimisel. Kahemiljonilise elanikkonnaga suur-Kopenhaagenis lookleb kokku 1000 kilomeetrit jalgrattateid. Lisaks leidub sadu kilomeetreid jalgrattaradu ka maanteedel. Jalgrattaga on Kopenhaagenis mugav ja turvaline liigelda. Isegi linnakülalised jõuavad kaherattalise sõidukiga hõlpsasti sihtkohta. Jalgrattateed on autode ja jalakäijate omadest eraldatud, sümbolitega tähistatud ning piisavalt laiad, et võimaldada stressivaba möödasõitu isegi Taani ekspordihiti ehk kastiga jalgratta kasutajale. Kesklinna viivate peamiste teede ääres olevad valgusfoorid on seadistatud tagama rohelist lainet jalgratturitele, kes sõidavad ühtlasel kiirusel 20 km/h. Asfaldis asuvad LED-tuled kontrollivad ühtlasi ka kiirust. Vaatamata nendele meetmetele satuvad jalgratturid sageli ummikutesse. 61 protsenti Kopenhaageni kesklinna ja 41 protsenti äärelinna elanikest sõidavad jalgrattaga iga päev. Kokku läbivad nad päevas keskmiselt 1,4 miljonit kilomeetrit. Kohalikud poliitikud näevad jalgrattasõitu kui linna identiteedi võtmeelementi ja Kopenhaageni kesklinn peaks aastaks 2025 autovabaks saama. Selle saavutamiseks soovib administratsioon laiendada jalgrataste infrastruktuuri. Suurim projekt hõlmab eeslinnu südalinnaga ühendavat 28 jalgrattamaanteed koos eraldi kiirradadega. Ummikute vältimiseks kasutab linn digitehnoloogia abi. Järgmise põlvkonna valgusfoorides on andurid, mis lülitavad läheneva jalgratturite rühma tuvastamisel automaatselt sisse rohelise fooritule.
audi_a3_e-tron_laadimine.jpeg

Tänu Mode 3 kaablile saab Audi A3 Sportback e-troni avalikes laadimisjaamades umbes 2,5 tunniga täis laadida.

Kopenhaagen on populaarne ja kasvava populatsiooniga linn. 2015. aastaks peaks selle elanike arv suurenema 14 protsenti. Rohkem inimesi tähendab samas ka tihedamat liiklust – rohkem jalgrattaid, aga ka rohkem autosid. Ametkonnad arvavad, et aastaks 2025 kasvab jalgratturite arv 27 ja autode arv 20 protsenti ning seda peamiselt eeslinnades. Endale püstitatud kliimaeesmärkide saavutamiseks laiendab Kopenhaagen alternatiivsete jõuallikasüsteemide infrastruktuuri – elektriautode laadimine, lämmastikutanklad, uute jõuallikatega autode madalamad parkimistasud… Ametiasutused annavad siin head eeskuju. 64 protsenti administratsiooni autopargist töötab juba lämmastiku või elektri jõul ning uutelt ühistranspordibussidelt nõutakse diiselmootori asemel elektrimootori olemasolu.
kopenhaageni_kool1.jpg

2017. aastal valminud 1200 õpilasega Kopenhaageni rahvusvaheline kool ei ole mitte ainult linna suurim kool - rohkem kui 12 000 päikesepaneeli teevad sellest hoonest Taani suurima päikesepaneelide hulgaga ehitise.

Kell saab kohe üheksa ja me oleme Kopenhaageni ülikooli meditsiinikateedris. Teadlaste ja tudengite vool suundub 15 korruselisesse hoonesse. 2017. aasta jaanuaris avatud Maersk Towerit peetakse Taani üheks moodsaimaks ülikoolirajatiseks. See on täis energiat säästvat tehnoloogiat, vasega kaetud aknasirmid järgivad päikese liikumist ja pakuvad varju, kliimaseade töötab ilma elektrita. Vask annab hoonele ka erilise välimuse. “Ilmastikumõjud põhjustavad aja jooksul värvi muutumist,” ütleb Thue Borgen Hasløv Kopenhaagenis asuvast arhitektuuribüroost C. F. Møller, kus Maersk Tower disainiti. Taanlased on tuntud oma lihtsa ja kauni, ent samas ka funktsionaalse disaini poolest. Antud juhul tähendab funktsionaalsus seda, et hoone on keskkonnasõbralik. „Uue elumaja või ärihoone kavandamisel keskendutakse alati energiatõhususele ja jätkusuutlikkusele,” lisab Hasløv. “Rohelised hooned on olnud linna oluliseks prioriteediks juba aastaid ning poliitiline liikumine süsinikuneutraalsuse poole suunab rambivalguse kindlalt just ehitussektorile.” Ka siin annab Kopenhaageni administratsioon head eeskuju: aastaks 2025 peab avalike hoonete nagu näiteks koolide energiatarbimine langema 40 protsenti. Renoveeritavad hooned saavad energiasäästliku valgustuse, uued aknad ja uusima soojusisolatsiooni tehnoloogia. Kui see vähendab ehitussektori CO2-heidet vaid seitse protsenti, siis kõige tõhusamaks heitmetaseme vähendamise viisiks on energia säilitamine. Samas kuulub plaani ka energia tootmine. Lähiaastatel kavatseb linn paigaldada avalikele hoonetele rohkem kui 60 000 ruutmeetri jagu päikesepaneele. See võrdub umbes kaheksa jalgpalliväljaku suuruse alaga. Kopenhaageni rahvusvahelise kooli hoone on hea näide sellest, et päikeseenergiasse investeerimine tasub end ära. Kool asub sadamabasseini kõrval ning on ümbritsetud vanadest laohoonetest kajakate kisast ja kaubalaevadele teraskonteinereid tõstvatest kraanadest. Koolihoone välispind on kaetud 12 000 päikesepaneeliga, mis täidavad 60 protsenti ehitise energiavajadusest. Selles isikliku elektrijaamaga koolis läiklevad päikesepaneelid erinevates toonides türkiissinisest kuni tumesiniseni, seda olenevalt valgusest ja vaatenurgast. Katusel kasvavad erinevad taimed – see on veel üks viis CO2-heite vähendamiseks. Kopenhaagen on võtnud kõikide uute hoonete puhul kasutusele roheliste katuste põhimõtte. Praeguseks on taimestikuga kaetud juba 20 000 ruutmeetrit katusepinda ja igal aastal projekteeritakse veel 5000 lisaks. Kõikides linna kliimaprojektides teevad administratsioon, teadlased ja ärivaldkond tihedat koostööd. Taani tehnikaülikool ja Kopenhaagenit energiaga varustavad ettevõtted töötavad välja uuenduslikke tehnoloogiaid roheliste hoonete jaoks. Tuleviku tarbeks energiasäästlikke meetodeid uurides teevad võimud koostööd linna juhtivate ehitus- ja kinnisvarafirmadega ning riiklike ja rahvusvaheliste telekommunikatsiooniteenuste pakkujatega.
content_paragraph_1892259635.img.image.jpeg
Kopenhaagen muudab kõik oma tänavavalgustid ümber energiasäästlikeks LED-ideks. Valgustitel on andurid, tänu millele põlevad tuled eredalt vaid siis, kui mõni sõiduk läheneb.
Üheks näiteks sellest on Kopenhaageni lääneosas asuv eeslinn Albertslund. Vana industriaalpiirkond on muudetud vabas õhus asuvaks kõrgtehnoloogiliseks näituseks, kus kaks tosinat ettevõtet testivad ligi 50 uut tänavavalgustussüsteemi. Kõik valgustid muudetakse energiasäästlikeks LED-ideks ja integreeritud andurid juhivad tulesid, mis säravad heledalt vaid siis, kui läheneb mõni sõiduk. Samal ajal toimivad andurid ka andmekogujatena – nutikas tuledesüsteem muutub reaalaja infoallikaks jalgratturitele ja autojuhtidele ning muudab liikluse sujuvamaks. Tehnoloogia aitab optimeerida ka talvist teedehooldust ja võimaldab jäätmekogumist tellida. Kopenhaagen ongi juba LED-idele üle minemas – 20 000 tänavavalgustit on tänaseks ümber ehitatud ning tulemuseks on 57-protsendiline energiasääst.


Taani pealinn jõudis teistest ette ka siis, kui oli vaja mõelda tuleviku ja keskkonna ning energiatootmise suhtele.

Seda, kuidas kõik alguse sai, saab kõige paremini näha Kopenhaageni linnarannas ja puhkealal Amager Beach Park’is, mis asub Raekoja platsist umbes 20 minutilise jalgrattasõidu kaugusel. Kunstlik saar on populaarne jooksjate ja uisutajate seas. Ujujad, surfajad ja kajakisõitjad naudivad vett ning perekonnad peavad liivadüünidel piknikke.

Amager asub Øresundos, Taani ja Rootsi vahele jäävas väinas ning mitte kaugel kahte riiki ühendavast muljetavaldavast ligi kaheksa kilomeetri pikkusest Øresundsbroen’i sillast. Kiviviske kaugusel Amagerist on vees veel üks kolossaalne konstruktsioon, mille üle tunnevad uhkust nii Kopenhaageni elanikud kui ka kõik teised taanlased – Middelgrunden. 20-st meres asuvast tuuleturbiinist koosnev maailma esimene kommerts-tuulepark asub rannikust vaid 3,5 kilomeetri kaugusel. Kui naftahinnad 1970ndatel aastatel taevasse tõusid ja tööstusriigid alternatiivseid energiaallikaid otsima hakkasid, otsustas Taani valitsus hüljata tuumaenergia ja investeerida hoopis taastuvenergiasse – näiteks tuuleenergiasse. Juba siis oli Taani väga keskkonnateadlik. “Üheksakümnendate keskel tuli grupp Kopenhaageni insenere pöörasele ideele muuta tuuleturbiine selliselt, et neid saaks ka vette paigaldada,’’ selgitab Middelgrunden juht Erik Christiansen. “Tegelikult ei olnudki see mõte nii pöörane, sest pealinnas lihtsalt ei ole rohelise energia loomisele pühendumiseks piisavalt ruumi. Aga meie läve ees laiub meri ja me kasutame hoopis seda. Middelgrundenist sai mitte ainult rohelisele tehnoloogiale ülemineku rahvuslik sümbol, vaid ka energiapakkujate ja kodanike koostöömudel,” ütleb Christiansen. Meres asuv tuulepark toimib kohalike omavalitsuste koostööna – see on Taani traditsiooniline majandusmudel, mis on tänaseks laienenud kõikidesse sektoritesse. Kümme tuuleturbiini kuulub Taani energiafirmale Dong ning kümme Middelgrundeni 8600 eraisikust investorile ja aktsionärile. Tuulepark annab neli protsenti Kopenhaagenis tarbitavast elektrist ja see näitaja on tõusmas.


Elektri ja sooja tootmine tekitab endiselt enamiku Kopenhaageni CO2-heitest, mis omakorda tähendab, et see valdkond pakub ka suurimat säästupotentsiaali. Linn on suunanud pilgud 80-protsendilisele eesmärgile, võttes kasutusele uusi energiavorme nagu tuule- ja päikeseenergia ning mis veel olulisem – asendades kivisöe taastuva biomassiga. Tulevikus hakkavad kaks elektrijaama töötama ainult puidugraanulitel. Uus jäätmetest energiat tootev jäätmepõletustehas varustab sooja ja elektriga juba tuhandeid Kopenhaageni kodusid. Tehase futuristlik arhitektuur meenutab Araabiamaade luksushotelle. Ja sarnaselt igale praktilisele lahendusele Kopenhaagenis ei näe see mitte ainult hea välja, vaid pakub ka lõbu – arhitektid on konstrueerinud selle disain-elektrijaama kaldus katusele suusamäe.


Kopenhaagen on kulutanud peaaegu 1,7 miljardit eurot oma energiasektori ümberkorraldamisele. Üldisesse kliimaprogrammi on investeeritud kokku umbes 27 miljardit eurot. See on investeering, mis end ära tasub, ütleb Morten Kabell, Kopenhaageni linnajuht tehniliste ja keskkonnateemade valdkonnas. Kabelli väitel kasvab juba ainuüksi roheliste tehnoloogiate hulk aasta-aastalt umbes kaksteist protsenti. Ent kõige olulisem on luua töökohti. Ehitus-, energia- ja transpordisektorites oodatakse kliimaprogrammi rakendamisega seoses tekkivat üle 30 000 täisajaga töökoha. Kabell võtab teema kokku nii: “See, mis keskkonnakaitse seisukohalt mõistlik on, annab tõuke ka majanduskasvule.”


Middelgrundeni näide demonstreerib, et see strateegia tasub end ära. Nii tarbimise kui ka tehnoloogia mõistes sai uutest turbiinidest kõikide avameres asuvate turbiinide algmudel ning Taani tootjad said selles vallas tuntuks terves maailmas. Kopenhaagenis asuvad ettevõtted spetsialiseerusid lähedal asuva tuulepargi juhtimisele ja hooldamisele. Samad ettevõtted planeerivad hetkel ka Middelgrundeni regenereerimist. Kakskümmend aastat pärast projekti algust eemaldab kooperatiiv vanu tuuleturbiine ja paigaldab uusi. “Investeeringud rohelisesse energiasse ei paranda mitte ainult linna keskkonda ja elukvaliteeti,” ütleb Middelgrundeni juht Christiansen. “Sellest lõikab kasu ka majandus ja konkurents.”

Ja linnas, mis keskkonnaalaseid ideaale ellu viib, on elu hea. Puhas õhk ja rohkelt rohealasid on tervise seisukohalt väga olulised. Koos atraktiivselt disainitud avaliku ruumiga muudab see linna veelgi ahvatlevamaks. Amageri saarel asuv Kopenhaageni uusim rajoon Ørestad näitab, kuidas see käib. Kavandama hakati seda juba 25 aasta eest ning eesmärgiks seati tulevikku suunatud linnakeskkonna arendamine. Ørestadis domineerivad puidust ja klaasist hooned kõrvuti väikeste aiakestega elumajade, suurte pargialade ja puudega. “Ma elan suurlinnas, aga tundub, nagu oleksin maal,” ütleb Nina Truelsen, kes koos oma perega kolme aasta eest Ørestadi kolis. See linnaosa ei asu päris mere ääres, aga vett on siin siiski kõikjal. Ørestadi läbib kümme kilomeetrit kunstlikke kanaleid. “Vesi on siin aastaringselt külm ja puhas,” räägib Truelsen. Kohalik administratsioon tagab vee puhtuse spetsiaalselt väljatöötatud tehnoloogia abil, mis filtreerib tänavatelt ja katustelt voolavat vihmavett enne, kui see kanalitesse jõuab. Puhas vesi otse ukse ees – teel täiesti rohelise linnani mõtleb Kopenhaagen ka pisidetailidele. Või nagu Morten Kabell ütleb: “Meil peab olema julgust võtta kasutusele mittetraditsioonilisi lahendusi, mis annavad linnale hea maine ja loovad igale linnaosale omad iseloomulikud tunnused ja identiteedi.” Süsinikuneutraalsus on oluline eesmärk ja seda ei ole lihtne saavutada,” ütleb ta. „Ületada tuleb mitmeid takistusi ja väljakutseid. Aga me jõuame sihile.” Ja CO2 teema on vaid esimene
samm. Järgmiseks kavatseb Kopenhaagen aastaks 2050 täielikult loobuda kivisöest, naftast ja gaasist.

Alternatiivsed jõuallikad

Audi eesmärgiks on süsinikuneutraalne mobiilsus ja vastuseks sellele väljakutsele on Audi tron. Lisaks elektriautodele (Audi e-tron) keskendutakse Ingolstadtis ka Audi g-tron kontseptsioonile (maagaas, biometaan ja Audi e-gas) ning keskpikas perspektiivis ka kütuseelemendi tehnoloogiale nimega Audi h-tron.
audi-technology-portal.de/en
kopenhaagen_linnapilt.jpeg