Ükski mudel ei vasta Audi tunnuslausele “Vorsprung durch Technik” täpsemalt kui nende uus lipulaev, mis annab omanike käsutusse enam kui nelikümmend juhiabilist, nihutab piire autonoomse sõidu osas ja võimaldab tänu uudsele lähenemisele teha kõik sõidud ka senisest väiksema kütusekuluga.
Audi tunnuslause pole pelgalt sõnakõlks. See on lubadus ning neljanda põlvkonna Audi A8 on selle ehedaks tõestuseks. Selle 48-voldine elektrisüsteem võimaldas kasutusele võtta “osalise hübriidajami”, mis aitab teha suure sammu edasi väiksema kütusekulu saavutamisel ning auto AI-ummikuabiline paneb uskuma, et tehisintellekti loomine inimese poolt on ehk siiski võimalik. Ja ehkki nii lühema kui ka pikema telgede vahega uustulnukad on eelkäijast 37 mm pikemad ja pisut kõrgemad – baasmudel 13 mm ja pikema telgede vahega isend 17 mm – näib õnnestunud kujundus auto mõõtmeid pigem kahandavat, olles diskreetselt välja peetud ja valgusaasta kaugusel vulgaarsusest. See ei ole nii suur ja majesteetlik kui Mercedes-Benzilt pärinev S-klass, ent ka sohvri vaatevinklist näib hetkel olevat parim Saksa päritolu noobelsedaan just A8. Lihtsalt see on mudelina ülejäänutest uuem, hoomatavalt soodsam ja pakub libedal pinnal sedavõrd kaasahaaravat sõitu, et näib oma mõõtudes veel enam kahanevat ja juhi ümber kokku tõmbuvat. Vana mudeliga seovad seda autot vaid kaks kohendatud V6-mootorit – kolmeliitrine turbodiisel ja sama töömahuga ottomootor. Muus osas on aga tegu täiesti uue autoga, millesse kätketud tehnoloogia on A4 ostja päralt ehk alles 4-5 aasta pärast. A8 peegeldab enne Porsche Mission E tulekut kogu VW Grupi tehnoloogilist võimekust ja seda kõike kõrvale heites on tegu ilmselt parima kompromissiga suurest Saksa kolmikust pärinevate analoogideseas.
Nelikümmend üks juhiabilist
Olenevalt ostja rahakotist võib auto pardal olla üle 40 juhiabilise, millest osa muutub kättesaadavaks alles käesoleva aasta edenedes. Enam lüüakse lokku kolmanda põlvkonna ummikuabilise ümber, mis võib võtta auto juhtimise üle juhul, kui suunavööndid on eraldatud füüsilise barjääriga ja autode liikumiskiirus väiksem kui 60 km/h. Juht saab abilise ellu kutsuda vajutades keskkonsoolis olevale AInupule ja kui radareid, kaameraid ja laserskännerit kasutav süsteem ei saa enam omapäi hakkama, siis annab ta sellest helisignaaliga märku. Nende seadmete abil saab autot juhtida ka väljastpoolt – seda võimaldab nutitelefonidele mõeldud myAudi-nimeline rakendus. Näiteks kui on vaja suunata masin nii kitsasse parkimispaika, et uksi pole võimalik avada. Üks juhiabilistest tunneb ära küljelt läheneva ohuallika ja tõstab AI-õhkvedrustuse korral seda külge kõrgemale, et löögi võtaks vastu massiivne lävepakk. Või siis elektrooniliselt juhitav õhkvedrustus, mis valib teeinfot ja GPS-signaale analüüsides trammirööpa ületamiseks sobiliku seade juba enne seda, kui auto ratas füüsiliselt rööbast tabab. Viimati nimetatud lahendust võib käsitleda ka kui tarbetut kurioosumit, sest autode baasvarustusse kuuluv õhkvedrustus ning juhitavad amortisaatorid tagavad eeskujuliku sõidumugavuse igal pool, olenemata kasutatavast sõidurežiimist ja rataste all olevast teekattest. Lisavarustuse hulgast vääriks soetamist vaid nelikroolimine (2190 eurot), mis teeb väikestel kiirustel auto pöörderingi oluliselt väiksemaks.
Ikka veel numeroloogiast
Ühena viimastest on ka Audi otsustanud mudeliindeksitega tembutama hakata ja A8 on esimene, mis saab mudelinimesse võimsusklassi markeeriva indeksi. Madalaimaks indeksiks on 30 (81–96 kW) ja kõrgeimaks 70 (üle 400 kW). Praegu on A8 saadaval kahe V6-mootoriga, mille indeksiteks 50 ja 55. Esimene markeerib kolmeliitrist turbodiislit (210 kW/286 hj) ja teine sama töömahuga bensiinitoidulist, mille võimsuseks on turbokompressori toel 250 kW/340 hj. Kõik autod on nelikveolised ja varustatakse kaheksakäigulise klassikalise automaatkäigukastiga ning kui turbodiislil kulub kiiruse 100 km/h saavutamiseks 5,9 sekundit, siis ottomootoriga analoog on temast 0,3 sekundit nobedam. Ülejäänud jõuallikad lisanduvad koos pistikhübriidiga valikusse käesoleval aastal.
Audi kõnepruugis on “osalise hübriidajamiga” ka mõlemad praegu pakutavad mudelid, sest autosid käivitab rihma abil starterina töötav elektrimootor, mis on 48 voldise elektrisüsteemi n-ö närvikeskuseks ja võimaldab ühtlasel sõidul sisepõlemismootori kuni neljakümneks sekundiks seisata. Süsteem töötab käsikäes start-stopp-süsteemiga ning kui ottomootori keskmiseks kütusekuluks lubab Audi 7,7 l / 100 km, siis “õlipõletaja” korral on see vaid 5,6 l/100 km. Mina proovisõidu käigus nii väikeseid arvusid ei näinud, kuid enam kui kahetonnise tühimassiga auto kohta olid proovisõidukiks olnud turbodiisli joomakombed meeldivalt tagasihoidlikud. Maanteel kujunes keskmiseks kütusekuluks 6,3, linnas alla üheksa ja lumistel kõrvalteedel hullates veidi üle kümne liitri 100 km kohta.
Sisemine ilu
Libistage end juhiistmele ja te leiate end ühest nägusamast interjöörist, mida tänane autotööstus pakkuda suudab. A8 interjöör ei jäta ehk nii pidulikku muljet kui S-klass, ent näib kooste- ja detailitäpsuses viimast isegi ületavat. Baasvarustuses aitavad mugavat sõiduasendit leida elektriliselt reguleeritav roolisammas ja elektriajamitega esiiste, millel saab seadistada kokku 22 (!) elementi. Koostöös seljatoe liigutatavate elementide ning neljas suunas seatava ristluutoe abil saab kujundada endale sobiva pesa, rääkimata siis istmepadja ja seljatoe külgtugedest, mida saab vastavalt kehakujule sisse- ja väljapoole reguleerida.