Muljetavaldavad kogemused ja intuitiivne kasutamine

Prl. Sichwardt ja Hr. Scharmach, milline on hea disainiga kasutajaliides?
Bartos Scharmach: disain peab olema inimkeskne. Teisisõnu ei pea inimesed kohanduma tehnoloogiaga, vaid tehnoloogia tuleb kohandada inimestega. Kasutaja ütleb autole, mida ta teha soovib ning auto pakub seejärel rea võimalusi, mis võiksid kasutaja soovidele vastata.

Kuidas see konkreetselt Audi grandsphere concept’i kohta käib?Bartos Scharmach:
Bartos Scharmach: näiteks kui kasutajad soovivad lõõgastuda, peab auto tegema kõik vajalikud sammud, et see oleks võimalik. Seetõttu loobusimegi Audi grandsphere concept’i kasutajaliidese juures staatilisest menüüst, asendades selle kontekstitundliku menüüga. Seega kui sõitjad annavad autole mõista, et nad soovivad lõõgastuda, siis auto ei paku neile üksnes filmivaatamist või vaikset muusikat, vaid soovitab lisaks valida rahulikum marsruut mööda väiksemaid teid.

Audi grandsphere concept loodi esmaklassiliseks reisimiseks ning mugavuseks, mis sellega kaasas käib. Mida see kasutajaliidese seisukohalt tähendab?
Xenia Sichwardt: nutitelefonide tootjad kipuvad olema peamine tugiraamistik, kuhu kasutajaliidese (UI) ja kasutajakogemuse (UX) disainimisel vaadatakse. Meie UI ja UX eristuvad nutitelefonide omadest selle poolest, et auto pole piiritletud vaid ühe pinnaga. Meie UI ja UX avavad sõiduki sisemuses uusi disainivõimalusi. See on väga põnev väljavaade, sest saame omavahel ühendada materjalivalikud, ülesehituse ja kasutajaliidese disaini.

Bartos Scharmach: me lõime Audi grandsphere’i tuleviku tarbeks, kus võivad eksisteerida isejuhtivad autod. Disaineritena tähendas see meie jaoks, et peab lisanduma võimalus teha autos ka midagi muud peale selle juhtimise. Meie ülesanne pole enam juhikeskse armatuurlaua kujustamine, vaid ruumikeskse interjööri loomine. Sõitjateruumi kõik osad – seinad, lagi, põrand – nõuavad võrdset tähelepanu. Ehk teisisõnu: luues ideeautot nagu Audi grandsphere, mis võib edaspidi osata end ise juhtida, tekkis meil võimalus suhtuda interjööri kui eluruumi, kus kasutajad saaksid ise valida, mida nad sõidu ajal teevad.

Projektsioone kasutades saab siis terve interjööri kujundada selliselt, et pakkuda sõitjatele kogemusi?
Bartos Scharmach: Ideeautol Audi grandsphere² pole enam traditsioonilist armatuurlauda. Autosse sisenedes pole näha ühtki väljalülitatud ekraani – ühtki “surnud musta pinda” nagu me neid kutsume. Kandilised ekraanid on väga piiritletud, sest need dikteerivad meile kui disaineritele asukohad, kus kasutajaliidesed saavad asuda. Samas annavad nad kasutajatele mõista, et nende asukohas ja ainult nende asukohas saab toimuda auto ja inimese vaheline kommunikatsioon. Projitseerides infot interjööri sisepindadele – mis on antud juhul tehtud puidust – jätame eelmainitud ekraanid täiesti kõrvale. Me projitseerime teavet olemasolevatele sisepindadele ning sõltuvalt vajadusest saame pinda suurendada või vähendada, mis andis võimaluse luua elav interjöör. Ja kui projektorid välja lülitada, siis ei jää neist järele ühtki tühja musta ekraani.

Xenia Sichwardt: meie jaoks oli oluline piirideta disain ehk kasutajaliidesed, mille suurus pole määratletud ja mis ei pea paiknema ühes kindlas asukohas. Ilma nende piiranguteta saab infot kuvada kuhu iganes meeldib, või täpsemalt öeldes, kuhu kasutajad seda soovivad. See tähendabki antud kontekstis esmaklassilist reisimist – vastutulek sõitjate soovidele.

Kuidas füüsilistest materjalidest kasutajaliides luua?
Xenia Sichwardt: alustasime küsimusest, mis juhtuks, kui autost kõik ekraanid kaotada ja selle asemel kasutada nii palju looduslikke materjale, näiteks puitu, kui võimalik. Kaks puutükki pole eales identsed, mistõttu on nende kooslus paratamatult unikaalne. UI disainerina oli lisaks väga põnev teada saada, kuidas ikkagi toimib info projitseerimine looduslike materjalidega. Milline kasutajaliides neist tekib? Arvestades, et klaaspinnaga ekraanid on kõigile tuttavad, siis projitseerimine puitpindadele on kahtlemata uudne. Oluline on meenutada sedagi, et inimestena oleme looduslikele materjalidele vastuvõtlikud, sest loodusest ümbritsetuna muutume me rahulikumaks.

Ustes on ümar pöördnupp. Mida see teeb?
Bartos Scharmach: pööratav rõngas ja nupud moodustavad uuendusliku juhtpaneeli, mille abil saab reisija puutetundlikult erinevates menüüdes liikuda, kui autot juhitakse manuaalselt. Kui valida automaatjuhtimine, siis võtab auto enda juhtimise üle ning sõitjad saavad lõõgastuda mugavatel istmetel sedasi, et nad võib-olla ei ulatugi ustel olevate juhtpaneelideni. Meie lahendus on siinkohal puutevaba MMI, mis toimib sõitjate silmade jälgimisel ja viipekäsklustel. Kui sõitja on loonud silmakontakti, siis võib ta teha käega sama liigutuse nagu päris füüsilisi nuppe keerates. Kasutaja seejuures ei katsu mitte midagi, kuid näeb pöördnuppu tänu oma vastavale liigutusele pöördumas.

Audide sisedisain on teistest eristuv. Mis muudab Audi kasutajaliidese disaini eriliseks?
Xenia Sichwardt: ammutasime inspiratsiooni teistest kultuuridest. Selle projekti tarbeks saime ideid Jaapani klassikalisest maalikunstist ja selle disainiprintsiibist “ümbritsev tühjus aitab pilti rõhutada”. Pöörates tavalise disainipraktika enda jaoks pea peale, osutus selline lähenemine ülimalt inspireerivaks. Selle asemel, et kuvapinda informatsiooniga üle uputada, taandasime asjad vaid hädavajalikuni ning saime sedasi hingamisruumi juurde, mis omakorda võimaldas sõnumi tähendust paremini rõhutada. Audis pürgime me alati lihtsuse suunas, sest lihtsus on juba oma olemuselt elegantne. Või nagu Saksa tööstusdisainer Dieter Rams kunagi ütles: “Vähem, aga paremini.”